Sotsiaaltoetused puuetega inimestele
Sotsiaaltoetuste kaudu hüvitab riik puuetega inimestele puudest tingitud lisakulutused. Toetuse suurus arvutatakse puude raskusastme põhjal ning see on seotud sotsiaaltoetuse määraga (2009.a. – 400 krooni). Puude raskusastme määravad arstliku ekspertiisi komisjonid. Puue võib olla sügav, raske või keskmine.
Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada elukohajärgsele pensioniametile:
- vormikohane avaldus;
- taotleja pass või ID-kaart;
- ekspertiisi otsus puude raskusastme kohta.
Lisaks sellele tuleb mõne toetuse liigi puhul esitada lisadokumente.
Puudega lapse toetust
makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:
2014. aastal:
- keskmise puudega lapsele 69,04 € (270% sotsiaaltoetuste määrast);
- raske või sügava puudega lapsele 80,55 € (315% sotsiaaltoetuste määrast)
Juhul, kui andmed lapse sünni kohta ei ole kättesaadavad rahvatikuregistrist (nt laps on sündinud välisriigis), tuleb selle toetuse puhul esitada täiendavalt lapse sünnitunnistus.
Puudega tööealise inimese toetust
makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks.
Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (16,62 €) ja mitte rohkem, kui 210% sotsiaaltoetuse määrast (53,70 €) kuus.
Puudega vanema toetust
makstakse igakuiselt kuni 16-aastast last ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat kuni 19-aastast last
- kasvatavale puudega üksikvanemale;
- kasvatavale ühele puudega abikaasadest;
- üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale;
- üksi kasvatavale puudega eestkostjale;
- üksi kasvatavale puudega isikule, kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping.
Puudega vanema toetuse suurus on 75% sotsiaaltoetuste määrast (19,18 €)
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
- lapse sünnitunnistus;
- õpilaspilet või õppeasutuse teatis lapse õppimise kohta põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui toetust taotleb 16-19-aastast last kasvatav puudega isik;
- perekonnaseisu tõendav dokument või üksikvanema tõend või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik;
- teise abikaasa kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega abikaasadest.
Õppetoetust
makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.—12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.
Õppetoetuse suurus on 25—100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (6,39-25,57 €).
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
- õppeasutuse teatis õppimise kohta või õpilaspilet või üliõpilaspilet, kui andmed ei ole kättesaadavad Eesti hariduse infosüsteemist;
- dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta;
- omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta.
Töötamistoetust
makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi.
Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda poolt tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 10-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaasta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puudega inimese poolt kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa.
Toetusega hüvitatavad kulutused peavad olema tehtud töötamise ajal. Enne töötamise algust ja peale töötamise lõppu tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei maksta. Toetust makstakse vastavalt esitatud kuludokumentidele kalendriaasta kestel tehtud kulutuste eest. Eelmisel kalendriaastal tehtud kulutuste eest makstakse toetust, kui avaldus toetuse saamiseks on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
- tööraamat või muu töötamist tõendava dokument;
- dokument töötamisega seotud kulude kohta;
- kirjalik selgitus puudest tingitud ja töötamisega seotud lisakulu vajaduse kohta.
Rehabilitatsioonitoetust
makstakse 16-65-aastasele puudega inimesele aktiivseks rehabilitatsiooniks sotsiaalministri poolt määratud rehabilitatsiooniasutustes.
Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul (51,14 €).
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumendina esitada dokument rehabilitatsioonikulude kohta.
Täienduskoolitustoetust
makstakse töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks.
Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates.
Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:
- tööraamat või muu töötamist tõendav dokument;
- dokument täienduskoolituskulude kohta.
Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta. Eelnevalt nimetatud juhul määratakse toetus puude raskusastme tuvastamise päevast.
Sotsiaaltoetuse saaja peab 10 päeva jooksul teatama elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa talle määratud toetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.
Muud teenused ja soodustused
Kohalikud omavalitsused pakuvad mitmesuguseid teenuseid ja soodustusi puudega isikutele, sh. nägemispuudega lastele ja täiskasvanutele. Info vastavast omavalitsusest.
Lisainformatsioon www.ensib.eelink opens on new page