Eesmärk:

• turvaline ja tõhus liikumine erinevates ümbrustes ning erinevate tingimuste puhul;
• aktiivne liikumine, saatja keha liigutustest arusaamine sõnalise juhendamiseta;
• ümbrusest tuleva teabe tõlgitsemine teiste meelte abil.

1.1. Saatjaga kontakti saamine

Saatja hääl näitab ära tema asukoha, kuid kontakti saamist parandab, kui saatja sirutab oma käsivarre vastu saadetavat.

1.2. Võte

Klient võtab saatja käsivarrest kinni ülaltpoolt küünarnukki; pöial õlavarre välisküljel, ülejäänud sõrmed siseküljel. Sellise võtte korral on saadetava ranne keskses asendis, mis võimaldab tal hästi tunnetada saatja keha liigutusi. Võte on tugev, aga mitte pigistav. Liigutuste parema tõlgitsemise huvides on saatja õlavars vastu keha. Saadetava käsi on küünarliigesest täisnurga all kõverdatud, mis viib ta automaatselt vajaliku poole sammu võrra saatjast tahapoole.

1.3. Liikvele minek

Saatja liigub poole sammu võrra eespool. Jälgida, et saadetava vasak õlg oleks saatja parema õla taga (või vastupidi). Alguses liigutakse tasasel pinnal ja rahulikus tempos. Hiljem õpitakse liikuma erinevatel pindadel, kiirust varieerides ning saatja mõlemal küljel liikudes. Käies tuleks innustada klienti ümbrust jälgima, hoolimata sellest, et liigutakse saatevõttes. Saatevõttes liikumine ei tohiks saadetavale olla passiivne tegevus.

Märkusi:

• Laps võib kinni hoida saatja käest või randmest, siiski ei või ta käe otsas rippuda.
• Saatja sobitab oma sammud ja kiiruse saadetava järgi, kuna kehaliigutusi on kergem tunnetada ühes sammurütmis liikudes.
• Kui saadetav pingesoleku tõttu kasutab valesid kehaasendeid (kaldub küljele, tahapoole vms)või tal esinevad tasakaaluhäired, tuleb ta pingest vabastada.
• Saatja ja saadetav peaksid liikuma sujuvalt, pingevabalt ja heas asendis.
• Sellise tulemuse saavutamiseks tuleb õpetus läbi viia etapiviisiliselt: algul keskendub saadetav täielikult õpitavatele oskustele, seejärel hakkab saatjat usaldama ning mõistma saatjast lähtuvat teavet. Järgmisel etapil suudab saadetav juba mingil määral ümbrust märgata; lõpuks on saadetav võimeline orienteeruma ja saatjatki kas liikumissuuna osas või üldiselt ümbruskonnas juhendama.

1.4 Sisepööre

Ruumi vähesuse või umbteele sattumise puhul täispöörde ja suunavahetuse tegemine.

Saatja ja saadetav seisatavad, pööravad näod vastamisi ning saadetav siirdub saatja teisele küljele saatevõttesse (võtab vaba käega teisest õlavarrest kinni). Pöördest tuleb ette teatada.

Märkus:

• Selline pööre võtab vähe ruumi ning seda on hea kasutada rahvarohkes kohas.

1.5. Kitsas koht

Kitsale kohale lähenedes viib saatja ühendkäe selja keskjoone suunas. Nii teab saadetav oma käsivarre sirgeks sirutada ja saatja selja taha temast sammu kaugusele siirduda. Alguses võib see liigutus liialdatudki olla, et saadetav seda kindlasti märkaks. Kui saatja toob käe tagasi kõrvale, saab saadetav aru, et ollakse takistusest möödas ning siirdub tavalisse saatevõttesse.

Märkusi:

• Saadetav võib ka omaalgatuslikult saatja selja taha siirduda ja teda kilbina kasutada. Selline vajadus tekib juhtudel, kui saatja on hoolimatu ja saadetav põrkab rahvahulgas teiste inimeste või objektide vastu või kui saatja ei jäta saadetavale vajalikku ruumi.
• Kui kitsas koht on väga pikk, võidakse see ka pooleldi-pooltevahetust kasutades.
• Ka kitsas kohas liikudes peab saadetava kehaasend olema otse liikumissuunas.
• Saatja peab kitsa koha saatevõtet rakendama õigeaegselt; samuti kasutatakse seda võtet tarbe korral ka teistel juhtudel.
• Saatja peab silmas pidama, et saadetaval oleks igas olukorras piisavalt liikumisruumi.

1.6. Pooltevahetus

Poolte vahetamise korral ei või saadetav saatjast korrakski lahti lasta. Poolte- vahetus toimub alati saatja selja taga: saadetav võtab vaba käega kinni saatja ühendkäest, oma ühendkäega saatja vabast käest ning seejärel vaba käega uuest ühendkäest.

Märkusi:

• Pooltevahetust harjutatakse algul seistes ning seejärel käigupealt.
• Pooltevahetust rakendatakse nt ustest läbi minnes, vahelduse mõttes pikemal retkel või kotte kandes. Vahetust võib soovida kumbki osapool, sellest antakse teada sõnalisel teel.

1.7. Uksed

Saatja teatab uksele lähenemisest ja hoolitseb, et saadetav oleks õigel pool, st uksehinge pool. Uksele lähenetakse otse, vajadusel sooritatakse pooltevahetus. Saatja seisatab ukse ees ja asetab ühendkäe ukselingile. Klient libistab oma vaba käe saatja kätt pidi ukselingile (lingi võib leida ka käeselga piki ust libistades). Saatja avab ukse, klient hoiab kätt ukselingil. Saatja käeliigutuse järgi saab saadetav aru, kas uks avaneb tõmmates või lükates. Saatja läheb uksest alati esimesena, klient suleb ukse enda järel. Turvalisuse huvides on oluline silmas pidada, et saadetav annaks saatjale ruumi ja aega ees minna, kuna ukse taga võib olla üllatavaid esemeid või trepp.

Märkusi:

• Saadetavale võib demonstreerida, mis juhtub, kui uksel ollakse valepidi.
• Liikumise sujuvaks muutmiseks harjutatakse erinevate uste läbimist.
• Uksi võib läbida ka pooleldi-pooltevahetuse võttes.
• Kui saadetaval on käes raskeid esemeid, võib pooltevahetuse ära jätta.

1.8. Trepp

Tasapinna erinevuse puhul jääb saatja alati seisma. Vähekogenud klienti teavitatakse eesolevast trepist. Algul võiks harjutada ülespoole suunduvatel treppidel ning käsipuu olemasolul kasutada seda. Trepile lähenetakse võimalusel otse. Enne treppi jääb saatja seisma, ütleb vajadusel trepi suuna (üles, alla), osutab ühendkäega käsipuule ja astub esimesele astmele. Seal jääb ta korraks seisma, ootab, kuni saadetav on leidnud trepiastme serva ja on liikvele minekuks valmis. Ühtlases rütmis liigutakse trepi lõpuni. Saatja liigub alati ühe astme võrra eespool. Trepimademele jõudes astub saatja veel ühe sammu, et ka saadetav saaks tasapinnale astuda, ja peatub. Peatumine on märguandeks, et trepp on lõppenud. Pöördtrepil liigub klient alati laiemal poolel, muidu püütakse järgida parempoolset liiklust.

Märkusi:

• Klienti hoiatatakse alati ebareeglipärastest treppidest.
• Seisatu igal trepimademel. Kui mingil põhjusel pead seisatuma keset treppi, teavita sellest saadetavat. Vastasel juhul arvab ta, et trepp on lõppenud.
• Üldkasutatavates kohtades suudab kogenud klient teiste inimeste sammude põhjal ise trepi olemasolu ja suuna määratleda.
• Käsipuu kasutamine on oluline, kui klient on kartlik või liigub halvasti. Kui klient kardab kukkuda, võib saatja ühenduskätt saadetava ees käsipuul libistada.

1.9. Istmed

1.9.1. Toolile tagant või küljelt lähenemine

Saatja asetab ühendkäe tooli seljatoele. Saadetav leiab ühendkäe abil seljatoe, laseb käe lahti, tunnetab jalgadega tooli kõrgust ja kuju ning siirdub tooli ette. Tooli ees seistes kontrollib klient, et tool oleks tühi (tõmbab käeselgadega üle toolipõhja).

1.9.2. Toolile eest lähenemine

Saatja juhib saadetava tooli ette, saadetav pöördub ümber, et põlveõndlad jäävad tooli vastu, kontrollib käeselgadega, et tool on tühi ja istub.

1.9.3. Laua äärde istumine

Nägemispuudelist laua äärde istuma saates juhitakse kliendi käsi tooli seljatoele. Klient siirdub tooli küljele, sirutab käeselja vastu laua serva, tõmbab tooli sobivale kaugusele ja istub. Järgnevalt kontrollib ta oma asendit käeselgadega laua alaserva pidi libistades. Lahkudes asetab klient ise tooli laua äärde tagasi.

1.9.4. Toolirida

Saatja astub toolirea algusesse ja jääb seisma; seejärel liigutakse külgsammudega oma istmete poole. Kontakt: saatja ja kliendi küünarvarred või käeseljad on kerges puutes (võib ka sõrmest kinni hoida). Teine käsi libiseb piki tagumise toolirea seljatugesid. Ära minnes liigub saatja jälle ees, saadetav tunneb käeseljaga, kui toolirida lõpeb ning siirdub tavalisse saatevõttesse.

1.9.5. Autosse istumine

Saatja ütleb, milline auto on ja mis suunas selle nina on. Saatja asetab ühendkäe ukselingile. Saadetav leiab lingi, avab ukse, võtab ühe käega kinni ukse ülanurgast, teise käe paneb ukseava (katuseservale) kohale. Ülemine käsi lastakse alles siis lahti, kui pea on autos. Enne ukse sulgemist kontrollib klient, et midagi ukse vahel ei oleks. Autost väljumiseks tuleb kliendile selgitada, kuidas auto on pargitud. Juhul, kui klient peab astuma sõidutee poolele, peaks saatja aitama ta kõnniteele.

Märkusi:

• Harjutada tuleks erinevatele toolidele istumist ja neile eri suundadest lähenemist;
• Kitsas kohas või nt sööklas liikudes võib kasutada toolirea puhul kasutatavat liikumisviisi;
• Saatja peab meeles pidama, et istumisega saab klient ise väga hästi hakkama, teda pole vaja lükata või tõsta;
• Vajadusel tuleb korrigeerida nägemispuudega inimese istumisasendit ja juhtida tähelepanu sellele, et rääkides pööratakse nägu kaasvestleja poole.
• Nägeva saatjaga liikumist on vaja harjutada erinevates olukordades ja nii sees kui ka väljas. Seejuures võib harjutada ka teiste meelte kasutamist, nt liiklushääli ning pinna- ja tasapinna erinevusi tõlgitsedes.